Ehk siis tegi cortisolisüsti. Poni pandi kõigepealt narkoosi alla, siis tehti kohalik tuimestus, siis igaks juhuks mokapöör peale ja mina hoidsin ühte esijalga üleval ka. Sest KUI ta oleks rapsima hakanud (kui nüüd mõelda, kui valus endal võib olla, kui 12 cm pikkune nõel puusa lükatakse..), siis oleks see pikk nõel võinud ära murduda ja siis oleks väga halvasti. Aga ta võttis seda väga hästi õnneks :) Ja mis edasi..? Süst on pikaajalise toimega (u kuu aega), selle aja jooksul peaks olema näha, kas viga on ikka puusas. Arst vaatas rötgenpilte ka (tagumiste jalgade sõrgatsist, kannaliigesest ja põlveliigesest) ja ütles, et nii ilusaid pilte pole ammu näinud. Hea seegi :)
Järgmine nädal teeme vereproovi ka. Poni süüa ei saa (no saab ikka, eks, aga mitte midagi rammusat. Rohtu ju enam ei ole) ja läheb IKKA paksemaks. Näeb välja nagu tiine ruun. Vereproovist näeb siis, kas kõik on ikka korras jne. Ja võimalik, et hormoonidega on midagi valesti, aga neid analüüse Eestis muidugi ei tehta -.- Kõik halvad asjad tulevad ikka ühekorraga.. Varem oli mul alati terve ja rõõmus poni, mitte midagi pole kunagi viga olnud :(
Hambad vajavad ka raspeldamist.
Aa ja Marge leidis tee äärest kassipoja. JA TA ON NII ARMAS!! Ausalt! Nagu pisike siilike, karva on natuke üleliia ja see on nii paks ja turris. Sellest ma ei saa ikka veel aru, miks on olemas selliseid inimesi, kes oma loomad niimoodi surema jätavad. Üks kassipoeg oli veel olnud, aga see ei olnud end kätte andnud ja järgmine päev oli juba kadunud. Ilmselt siis ära söödud.
Minnes saime Temmi poole tunniga peale lausa (Y) Alguses ta käis mul sees korralikult (aga taandas välja, kui tagant seda metalljullat ette hakata panema). Sai seekord uue trauma. Mõtlesime, et nii oleks parem, kui panna kõigepealt luuk kinni ja siis metalljullaga sebima hakata, sest Lupinega oli nii paremini läinud. No ja tema ei käinud ka alguses üldse treileris. ÜLDSE. Aga Temmi läks ilusti närvi ja surus kogu oma massiga sinna peale, nii et pidi luugi lahti laskma (hea, et ta tagumik ees välja ei kukkunud..). Vaatasin alguses, et äkki tõuseb küünlasse seal sees, aga ei.. Pead ei löönud ka ära vähemalt. Siis saime kordedega ta ilusti lõpuks. Tagasi tulles ka kordedega(oli narkoosist uimane veits). Max 10 min, hea. Kui koju jõudsime, oli kael higist läbimärg.. Narkoosi tulemus. Eks ta higistas röntgeni tegemise ajal ka, aga see oli treikusse jõudes juba ära kuivanud.
Aga pildid.. ei näidanud sittagi. Kokku 7, sõrgatsitest, kandadest ja õlaliigestest ja ei midagi. Puusaliiges jääb veel üle, millest Eestis muidugi pilti teha ei saa, sest pole vastavat aparatuuri. Saksamaal ja Rootsis on, aga.. jah. Nädala pärast saab cortisolisüsti puusa, eks siis näis. Jama igaljuhul. Laminiiti õnneks pole, JUMAL TÄNATUD! (kabjad on tal triibuliseks läinud, sellepärast oli kahtlus)
Jätan ta talveks Marge juurde. Rahulasse pole mõtet viia.
Proovisin Marge westernsadulaga sõita. Niiii harjumatu oli alguses, ei osanud kuidagi istuda seal ka :D (No ja piltide pealt hiljem vaatasin, et säär oli kuradi ees ja mina seal seljas peaaegu, et selili. irv. Ma ajan kõik võõra sadula kaela!) Aga nii mugav oli tegelikult.. Kujutan ette, et pikka maad on sellega hea sõita. Sobis Temmile ka.
Näos on auk jälle. Ta ikka koguaeg suudab ennast ära lõhkuda :( Ma arvan, et see haav ei olnudki alguses hull, aga kärbsed on selle ära närinud ja haava sees on AUK. Kärbes ronib sinna pooleldi sisse, et ikka saaks veel närida. KO-HU-TAV! Lasin siis spreid peale, et putukad eemal hoiaks, aga see toimib ainult paar tundi ju..
Aa ja poni läks dieedile ka. On natuke aega väikses aias, kus rohtu nii palju pole. Ehk võtab natuke alla ka, talle endale parem. Nii kaua trennist maas olnud ju..
Reedel sõitsin Temmiga! Üle 6 kuu. Ja üle aasta aja sadulaga. Nii hea tunne oli jälle seljas olla. Samas traavis mulle hetkeks tundus, et mingi käiguvahe on ikka.. ma ei tea :S Proovisin ühte Marge sadulat ka. Ei sobinud kahjuks. Jalalihased on ka juba kolmandat päeva valusad, mis siis, et ma sõitsin ainult 10 min ja sammu-traavi :D:D
Ebareaalselt pikk blogipost tuli.
Umbes nädal aega ei käinud vahepeal tallis üldse. Temmi karv oli selle ajaga päris pruunikaks läinud juba tolmust, haha.. muidu peaks valge olema :D Marge ütles, et haav pepu peal oli vahepeal mädanenud ja ta oli korralikult rohtu peale pannud sinna 2x päevas, nii kena temast. See ei näe välja nagu hobusehammustus, nii et ma ausalt ei kujuta ette, mis juhtus..
Jalg tundub ikka veel korras olevat. Ma usun, et ma saan vaikselt kerget trenni tegema hakata. Täna mõtlesin, et jalutan niisama päitsetega ühe ringi. Hakkan siis selga minema ja hüppe pealt kuulen raginat järsku.. püksid rebenesid püksiluku kõrvalt kuni põlveni :D:D:D Ebanormaalne :D
Pole üldse viitsinud kirjutada vahepeal. Üldse. Longet ei ole tähele pannud enam, imelik.. Üks päev jooksis natuke kangelt selle jalaga, aga ma ei tea.. Tundub, et läheb üle ikkagi ja röntgenil pole mõtet.
Paar viimast päeva on meeletult kuumad olnud. Mul endal on hommikul ärgates toas 31 juba, üsna jube. Parme on ka selle kuumaga hobuste juures nii palju :( Sääsed-kärbsed sõid Temmil eelmine nädal rinnaesise ja kubeme täiesti kärna. Sügeles kohutavalt, nii kahju oli.. sügasin pehme harjaga siis natuke. Vehkis mõnust peaga ja tõstis jala isegi üles, et mul parem sügada oleks. Nagu koer :D Lõpuks hakkas mind vastu sügama selja pealt, armas oli. See ei ole ju imelik, et ma oma hobuse kubet sügan :D:D Lasin emal Västrikust mingi roosa haavapuhastusvahendi ka tuua, sellest alates on paremaks läinud. Enam pole sääski ka eriti. Tegelikult tahaks toda Aloe Vera Spray'd saada, mida putukahammustustele panna, pidi väga hea olema.. Aga seda pole enam mitte kuskil. Ei tooda vist maale enam :(
No ja see treileriprobleem.. Monty Roberts on tore. Tänu temale sain poni peaaegu täiesti vabalt treilerisse tulema. Selles suhtes, et tuleb ilusti sisse, mitte ei hakka enam välja tagasi tirima, kui nina sees on. Sees seisab ka. Ja tuleb rahulikult edasi, kui see metallist julla tagant kinni ei mahu. Järgmine probleem: läheb natuke paanikasse, kui too metallist julla kinni panna :S Selle kohta ma ei oska ausalt enam midagi teha. Peab mõtlema natuke. Ta ju ei karda treilerit. Tuleb sisse. SEISAB rahulikult sees. Ja kui see julla kinni panna, siis tahab välja hakata taandama, toetab selle värgi peale ka, nii et lahti teha ei saa. Pidi mu isale peaaegu et otsa jooksma. Kurat küll, mina ei saa aru, mis probleem sellega nüüd on :S
Ükspäev sain karjusest elektrit päris korralikult. Lasin jooginõusid täis just ja seal sees ulpis igasugust jama. Heinakõrsi jms. Korjasin neid ära, leidsin leivatüki sealt, tahtsin Temmile anda. No ja tõstsin pea liiga üles, kohe pea kohal oli karjus. Osa elektrit läks läbi mu käe ja poni sai ka suraka, osa läks läbi jalgade maasse. Pildi lõi eest ära korraks. Ilus.
Hetkel olen sõbra juures ja koju minna ei viitsi. Teised kõik magavad. Isegi koerad magavad -.- Sünnipäev oli eile siin, tore oli.
Esmasp-teisip käisin tallis. Vahepeal ei jõudnud üldse, kas transpordi- või ajapuuduse tõttu :( Mulle tundus, et ta ei lonka enam, aga ma pole absoluutselt kindel selles.. Nii pikalt on see väike käiguvahe olnud, et enam ei saa aru ka, kas on normaalne või ei :S Nii et ma ei tea üldse, kas on mõtet röntgenisse minna või mitte.. Mitte midagi ei tea. Treilerisse proovisime minna, alguses kartis presendi krõbinat, aga hiljem oli ok. Sain nina treilerisse ja lõpetasin ära.
Teisipäeval käisime Miinaga karjääris jälle. Festa mängis nii lahedalt, püherdas vees ja värki :D Temmi pistis ainult nina poolenisti vee alla, puristas ja kaapis. Pesin teda ka, täielik tolmutont oli. Mul on paar toredat pilti ka, kus heledast hobusest saab tume, aga need mu oma arvutis. Hiljem äkki lisan.
Eile käis arst ka jälle. Vaatas ja katsus igatpidi, lasi mul endal ka katsuda ja seletas kõik asjad igat pidi lahti, nii tore oli. Mõni teine vet ehk ei tegelekski nii väikse lonkega, ütleks, et 'ah poh, ajaga läheb üle.' Arvas, et põlves on probleem ja käskis röntgenis ära käia. Sellega tuleb vist natuke probleeme, sest treiler meile ju ei meeldi.. Marge tõi Kristjanilt tema vana treileri muidu, see pannakse ringaia juurde üles (turvaliselt muidugi), et saab harjutada. Ülihea :)
Enne laupäeva talli väga ei jõudnud. Laupäeval panin ta kordele korraks, et näha, kas lonkab. Ikka natuke hoiab jalga. Väga õrnalt. Imelik. Tuulega kohisevat võsa kartis ka. Mu tädi läks korra võsa taha oma valge jopega ja Temmi tahtis teises suunas ajama panna kohe, nii jube oli ju :D
Pühapäeval tegin ringaias lahtiselt tööd veits.. Ehk siis paar samm-traav-samm üleminekut nii palju, et näha, kuidas jalg. Reageeris umbes 584367 korda paremini kui eelmine päev kordel. No ikka kuulas mind seekord ja tegi seda, mida palusin. Tuli kutsumise peale juurde ka. Tubli poni. Mõlemal päeval oli mõnus tuul ka, nii et sääski polnud peaaegu üldse. Tuulevaikusega tuli iga kord mingi parv juurde, aga ega seda vaikust kaua polnud õnneks.
Homme tuleb arst jalga vaatama jälle. Mul on samal ajal mingi töövestluse moodi asi, loodan, et jõuan ka ikka talli. Tahaks kohe teada, mis ta arvab.
Aa ja Kersti rääkis, et Temmi ja Aramis olid vahepeal üle ringaia värava läinud ja tuuritanud seal. Tahtsid aia alt rohtu kätte saada no, näljased sellised. Kersti tegi pilte ka.
Täna käisime Miina ja Festaga maastikul. Karjääris sulistasime ka natuke. No ja kuna Temmi saab hetkel ainult paar tundi päevas karjamaale rohu peale (sest esimest korda see aasta rohul, pole harjunud), siis haaras igalt poolt, mida sai. Tõmbas mul niimoodi veel ühe näpu katki, selle metallist rõngaga, millega nimesildid kinnitatakse. Jess no. Hüppasime üle oja ka, sest ega tema ju läbi ei lähe. Ja karjääris tegi veesõda :D Sääski on muidugi meeletult palju igal pool.. Üks värdjas hammustas mind silmalau pealt ja nüüd ma näen välja nagu mingi mutant. Üsna ilus vaatepilt no.
Aaaa ja Temmi vist ei lonka enam! Ma väga hoolega täna ei vaadanud, aga esmapilgul tundus, et korras.. Homme vaatan uuesti.
Täna kolisime Rahulast suveks Kirdalusse Marge juurde. Treikusse laadimine oli tore.. 4.5 h närvikulu, tulemuseks treileris poni, kolmest kohast katkine korde ja katkine näpp. Viimase kohta nii palju, et kui mul kindaid poleks käes olnud, oleks pool näppu läinud ka. Sweet. Ma pole mitte kunagi teda niiii kaua peale laadinud.. Proovisime igat moodi, abiväge käis ka päris korralikult. Ma oleks lõpuks juba alla andnud ja järgmine päev uuesti proovinud, aga siis tulid Anne-Liis, Kätlin ja Renek ja päästsid päeva. Alla minutiga. Ulme. Kusjuures ta ei karda ka treilerit, lihtsalt ei lähe. Või no peaaegu et läheb, aga kohe tagurpidi välja tagasi :D Aa ja Marge juures on uus riietusruum, ülihea näeb välja. Mitte et seal muidu kõik hea välja ei näeks.
(Selgituseks: tema ei tõmmanud kordet katki. Õmblused andsid järgi lihtsalt.)
Postitaja:
A-M
14:41
Tegelikult tegin ma selle blogi ainult sellepärast, et ma olen sellise haugimäluga, et endal hakkab ka halb. Ehk siis selleks, et ma ise ka teaks, mida ja millal ja poniga teinud olen. Kui keegi ikkagi tunneb, et tahab lugeda, siis minul pole midagi selle vastu. Aga midagi sisukat siit igatahes ei leia :D
Kohustuslik tutvustus: blogi peategelane on hetkel 10-aastane poni Temptation. Sündinud 9. mai 2000. Muidu ninnu-nännu kaisukaru, aga vahel (sõites) on väike metslane. Viskab alla siis. Viimasel ajal küll vähem. Pilte ka:
